teisipäev, 15. juuni 2010

Kuidas saada endale aeda ideaalne muru? See tähendab siis seda, et muru on tihe ja kasvab hästi, muru ei sisalda ei võililli ega teelehti, ei kuiva laiguti ära ja ei asendu sügiseks samblaga.

Meil on üsna liivane pinnas (männimets). Umbes kümme aastat tagasi on meile toodud paar koormatäit mulda (ja mullatoojalt hämamise mõttes vist ka koormatäis kiviklibu :-S). Oma kompostihunnikust viskame ka ikka igal aastal mitu kärutäit värsket mulda peale ja võrreldes naabritega on meil tõesti peaaegu nagu päris muru, aga tahaks ikka sellist veel paremat ja pigem golfiväljaku sarnast asja.

Mis me oma muruga siis teeme. Esiteks kevadel käime me ta üle samblaeemaldaja masinaga, siis külvame uut muru juurde, siis väetame, ja siis paneme natuke veel mulda ka peale ja siis veel suure raske metallrulliga üle. Veel ei ole ma suutnud välja uurida, kas siis parem oleks niita muru madalalt või pigem kõrgemalt ja kas jätta multš (ehk murupuru) muru peale või lõigatud muru ära korjata? Praegu teeme kord nii kord naa.

Muru seemne valisin mina paar aastat tagasi umbes kolme erineva aiaraamatu põhjal. Igas raamatus oli soovitatud üht või teist murutaime vastavalt aias olevatele tingimustele ja nii ma valisingi meile sobivaima. Vaatasin, et oleks külmakindel, taluks varju ja samas ka kohati lauspäikest, koera ja inimeste kõndimist-jooksmist, suvel kuiva ja kannataks kasvada mändide all (on vist leeliselisem pinnas või oli see hoopis happelisem? Enam ei mäleta).

Kohati kasvabki nüüd muru täitsa hästi, aga mõne koha peal on teelehed muru täitsa välja söönud (ikka metsikult on neid ja tuleb aina juurde), mõne koha peal valitseb muu umbrohi ja mõne koha peal sammal. Teelehed just tekivad eriti nendesse kohtadesse, kus on rohkem tallamist. Äkki ongi asi selles, et pinnas on tavamuru jaoks liiga kõva ja teelehe jaoks ideaalne? Ühesõnaga lahti neist ei saa me kuidagi.

Teisena levib meil võilill, aga teda vähemalt õnnestub välja juurida ja teda on ka tunduvalt vähem. Teelehe väljajuurimise katsel tulevad äärmise pingutuse korral ära ainult lehed.
Korra proovisime ka umbrohumürki murule panna ja see mõjuski üsna hästi, aga muu hulgas mõjus see hästi ka sõnajalale ja veel paarile taimele. Lausa nii hästi, et neid ei olegi nüüd paar aastat juba enam näha.

Ja siis nagu kulutuli on nüüd aias ka palju margareetasid (päriselt harilik kirikakar). Mind nad muidugi ei häiri ja mulle nad meeldivad, aga kui ma vaatan, kui kiiresti nad levivad (tõin paar pisikest taime üleeelmisel aastal lillepeenrasse), siis varsti on meil aias ainult teelehed ja margareetad ja muru pole ollagi. Aga samas, mis ma nurisen, siis jälle üks mure vähem ja niitma ei pea enam kunagi.

Nüüd, juunis, kasvabki muru nii kiiresti, et ei julge kodust ära minna, muidu ei leia koera aiast muru seest üles. Eelmisel nädalal ei saanud niita, sest siis kui kodus olime, sadas vihma, ja kui ilm oli kuiv, ei olnud jälle kodus. Varsti on heinamaa ja võib vikatiga kallale minna. Aga kui nii kiiresti kasvaks ainult päris muru ja see sööks omakorda teelehed ja võililled välja (või lämmataks nö ära), siis oleks ju eriti tore. Äkki nii juhtubki, kui tükk aega ei niida? Ja siis ongi meil peale järgmist niitmist aias golfimuru laadne muru. (Küll on lihtne olla blond, igasugu asju võib ette kujutada ja keegi ei pane pahaks :-).)

1 kommentaar:

  1. aga minu arust on just selline muru ilus - natuke teelehte ja natuke margaritasid:) golfiväljaku muru on maru pritsimise tulemus ja vaevalt et sa tegelikult koju nii palju keemiat tahaksid:)

    VastaKustuta