Nüüd on käes see osa suvest, kui aeg läheb nii kiiresti, et paigal olla ei saa enne, kui jälle sügis on. Nädalavahetuseti toimub kuskil ikka midagi põnevat ja kuna talv läbi on kodus istutud, siis nüüd, kui pakutakse, tuleb ju kõik vastu võtta. Nii saigi nädalavahetusel käidud Tallinna rallil, Türi Lillelaadal ning abis vanaemal ja ämmal.

Aiandusega oli nendest üritustest seotud ainult Türi Lillelaat ja ämma juures muru niitmine. Ja kodus saime ka tegelikult juba eelmisel nädalal muru niita. Koguni kaks korda. Oleme küll Lõuna-Eestist tublisti maas, aga kui muru ükskord vohama hakkab, ei saa enne poolt juulit pidama.

Aias pildistamisega olen aga kuidagi jännis viimasel ajal. Küll ei oska ma ise ja küll ei soosi loodus (loll, kes vabandust ei leia, eks ;-) ). Mõtlesin talvel, et sel aastal teen kindlasti alõtšast ja ploomipuust ilusaid pilte, siis kui nad paksult õisi täis on. Juhtus aga nii, et sel päeval, kui käisin pildistamiseks puid lähemalt vaatamas, ei olnud kõik õied veel lahti ja järgmine päev olid kõik õied lahti küll - aga puu all maas. Ehk siis päevaga õitsesid ära nii ploom kui alõtša. Eelmisel aastal sai seda ilu nautida ikka mitu päeva (kui mitte terve nädal). Ei tea, kas see saagikusele ka kuidagi mõjub? Õunapuu ei ole veel õitsenud (vist või äkki ei pannud ma seda lihtsalt jälle tähele), aga kuna ta on ka alles imepisike ja eelmisel aastal istutatud, ei loodagi ma, et ta sel aastal õitsema hakkab.

Aga selle eest õitsevad meil mingid suured puud. Männid vist. Või äkki hoopis kased? Pühapäeva õhtul oli terve aed kollase õietolmuga kaetud. Õhk oli õietolmust paks, kõik rohelised põõsad olid kollaka varjundiga ja kui koer jooksis, oli tal õrn kollane tolmupilv järgi (nagu multifilmis)...ehk siis kõik oli kollane. Isegi mu ilus tumeroheline kandiline põõsas (mis raske lume tõttu on siiski vormi natuke kaotanud) ei olnud enam erkvalgete vaid pigem elevandiluukarva õitega. Äärepealt oleks läinud õnneks ja ma ei olekski pidanud sel hooajal enam kollaseid võõrasemasid juurde ostma, sest kõik oli kollane niigi, aga siis tuli vihm :-)

Sel nädalavahetusel kolisime ametilikult oma elutoa õue. See mulle suve juures meeldibki, et aiast saab üks suur ja värviline lisatuba :-)

Ilmad olid üldse sel nädalal aias olemist soosivad ja nii ma iga võimaliku hetke õues veetsingi.

Kiikdiivanil aega mööda lasta on küll hea, aga siis ma märkan ikka asju, mida võib-olla ei peaks...ehk siis reede õhtul tundus mulle, et võõrasemasid võiks ikka veel rohkem olla. Ja nii ma laupäeva hommikul rattaga Hortesesse uue portsu järele sõitsingi. Sai kohe palju kollasem ja rõõmsam...kuigi täna vaatasin, et paar tükki tegelikult mahuks ju veel :D

Rohimisega sain ka sel nädalavahetusel algust teha. Kõige vähem nõudlik taim, naat, oli vallutanud terve piibelehe peenra ja mujal peenra servades oli võimust võtnud nõges. Õnneks on aga taimedel juured veel väiksed ja kõik tuleb maast välja suurema vaevata. Kõige all pean ma silmas kõike peale teelehtede ja võilillede ;-). Muru meil veel niita ei saa, võib-olla alles järgmisel nädalavahetusel, nii et madala ja alles võrsuva muru seest paistavadki praegu välja pikad võilille lehed ja suured teelehtede laigud. Proovisin teelehti ka pesakonniti välja juurida, aga umbes kümneni jõudes kaotasin püsivuse. Ja eks nad kasvavad ka seal kus on koera jooksurada ehk siis tugevasti kinni tambitud maa. Otsustasin, et las nad olla...et nad ka samamoodi rohelised, nagu muru ja ehk on muru ükspäev nii tugev, et lämmatab nii teelehed kui võililled ära. Naiivne, eks ;-)

Mitme linnulaulukontserdi osaliseks sain ka nädalavahetusel. Vara hommikul ja hilja õhtul, kui liiklus on hõre, ei saagi aru, et linnas elad. Ja palju liblikaid nägin ka. Ligi paarkümmend tükki kindlasti. Aga pildi peale ei õnnestunud neid jälle saada :-) .

Meil on aias puitmööbel. Kauavalitud kaunike :-). Otsustasime olla mööbliga hästi korralikud ja õlitada seda igal kevadel, talveks viime mööbli kuuri varju alla ja suvel, kui otseselt ei kasuta, katame spetsiaalse kattega kinni. No et päike, vihm ja õietolm kahju ei teeks.

Kuna aga laud on kohvitassi toetamiseks aia kiikdiivanist liiga kaugel, tekkiski meil eelmisel suvel vajadus väiksema ja madalama laua järele. Ehk siis laiskus teeb leidlikuks ;-).

Mõeldud tehtud. Ühelt töökaaslaselt sain tugeva plaadiga ja metalljalaga ümmarguse laua, garaažist remondist järgi jäänud glasuurplaatide jäägid ning poest plaatimissegu ja vuugitäite.

Mõned tunnid nokitsemist ja udupeen laud oligi valmis. Vast toimunud tantsupeost inspireerituna (ja mulle kangesti tundus, et valged kolmnurgad on meeste puhvis rahvariidepluusi varrukad ja mustad kolmnurgad naiste keerlevad seelikud) sai laud endale nimeks „Tantsupeole”. Ja veel nüüdki, aasta aega hiljem, hakkan ma iga kord, kui ma lauda näen, ümisema Ska Faktori lugu "Tulge, lähme tantsupeole...".

Muidugi erinevalt teistest mu ideedest, on laua hea eelis see, et see on praktiline ja me tõesti kasutame seda. Ülejäänud ideed, näiteks silla ehitamine täiesti kuivale maale või koerale kuudi ette terrassi ehitamine....no, põhjuse leiab ju alati. Aga peamine ongi ju, et oleks tegevust ja oleks lõbus. Nii, et minu kohta võib ümber kohandada küll ütluse "las laps teeb, mis laps tahab, peaasi, et ei nuta" ütluseks "las naine teeb, mis naine tahab, peaasi, et ei vingu" ;-).


PS Nartsissid hakkasid ka lõpuks õitsema. Arvatavasti olen Lõuna-Eestis umbes kolme nädalaga maas. Ja pisikesi vahtrahakatisi on ka kõik kohad täis (aga pildistamist pean muidugi veel natuke harjutama).

Nii, aiatööd on nüüd täies hoos ja aed näeb juba üsna varasuvine välja.

Pea kõikidel puudel ja põõsastel on pungad või juba pisikesed lehed, kõik kohad on krookuseid ja sillasid täis ja väljas olla on lausa lust :-).

Eile oli meil siis ka igakevadine võitlus samblaga. Poolteist tundi rallit samblaeemaldajaga (mina olin juhtmeoperaator) ja aed nägi välja nagu uus. Kompostihunnik on ainult jälle ülemõistuse kõrge...

Ostsin endale ka pisikese kokkupandava kasvuhoone ja nüüd saan seal kõike head ja paremat kasvatama hakata. Näiteks väikest kobartomatit, võib-olla ka piprakaunu ja ehk veel midagi. Kasvuhoonel on see hea eelis, et uks käib kinni - siis ei saa koer ja oravad, sel ajal kui meie tööl oleme, saaki koristada.

Võõrasemad ostsin ka ära ja istutasin terrassile pottidesse ja aeda maha. Sel aastal kõik ühevärviliselt kollased. Väga rõõmus ja päikseline on nüüd :-).

Ja uue lamamistooli ostsin ka. Peale kahte päeva aias rassimist oli seal eile õhtul väga mõnus päikse käes lebada ja vaadata, kuidas kõik tärkab.

Ja esimest liblikat nägin - suuuuur kirju paabusilm. Nüüd tuleb mul küll ilus ja värviline suvi. Ma vist ei olegi enne oma silmaga paabusilma näinud. Huvitav, kas teda kuidagi kodustada ei saaks? No et ta hakkakski suvi läbi meie aias ringi lendama :-). Kahju, et pilti ei jõudnud teha.