Kui ma eelmisel nädalal olin veel üliõnnetu sellepärast, et lumi ei taha ja ei taha sulada, siis nädalaga on ikka meeletud muudatused toimunud. Pühapäeval seisin aias ja sisuliselt vaatasin, kuidas lumi sulab...või no kui oleks kannatlikult ühe koha peal seisnud, oleks silmaga näinud küll kuidas sulab ;).

Tänaseks on lumest alles ainult need kuhjad, kuhu sai viie kuu jooksul lund visatud ja isegi nende kuhjade juures on märgatavat kahanemist olnud.

Lume alt on väljas kõik peenrad, lumikellukesed õitsevad,


krookused peaaegu õitsevad (see tähendab, et esimesed õitsevad ja kohe-kohe lähevad teistel ka õied lahti),


tulbid on ninad maast välja pistnud (ja neid tuleb on ikka meeletult sel aastal :D, ootan juba huviga)


ja isegi eelmisel aastal õitsenud kollane võõrasema teeb sellist nägu, nagu oleks ainult korra natuke tuule ja vihma käest sasida saanud. Ei tea, kas ta tõesti hakkabki kohe edasi kasvama või on ta lihtsalt veel jääs ja sellepärast roheliste lehtedega ja õrnkollaste õitega? Muidu võõrasema peaks ju ühe aastane taim olema?


No ja puudel on pungad,


maa seest tuleb välja nii tuntud (rabarber) kui tundmatu välimusega taimi,


ainult, et mõned põõsad on ikka veel lume all maa küljes kinni.


Kahjudest nii palju, et see kanada kuusk ikka vist sai külma- või vee- või õhupuuduse kahjusid. Näeb teine välja pigem sinakas-lilla, kui roheline.


Aga põhimõtteliselt - kevad on käes küll. Lõpuks ometi! :-D

PS Meie koer sai alles täna aru, et käia võib ka mujal aias, kui ainult kinni tallatud jäise teeraja peal. Talv ja lumi vist ei olnud talle eriti meele järgi. Olgugi, et tegemist on suure koeraga, siis sügava lume sisse ei suutnud me teda isegi kõige maitsvamate maiustega talvel meelitada. Nüüd on jälle terve aed tema päralt ;)...oh seda rõõmu :-D.