Reede, 31. mai 2013

Kui aiablogi oleks mõtet pidada ainult tekstina, siis ma ilmselt kirjutaks siia palju tihedamini. Kuna aga pildid on aiablogi juures üsna olulised, siis...no siis ei õnnestu eriti tihti blogida. Ma kohe kuidagi ei satu fotoaparaadiga koos aeda. Ja isegi, kui satun, siis ei satu fotoaparaadist pildid õigeaegselt arvutisse ja arvutist blogisse. Kevadel, näiteks, on nädal aega vanad pildid ikka üsna lootusetult vanad.

Ehk siis seekord, et üldse mingigi jälg mai kuust jääks, tulebki ainult tekst :)

Tulpidest
Esimesena läks lahti 'Spring Green', kõige rikkalikumalt õitses 'Curly Sue' , vaid ühe õiega esinesid 'Hollywood' ja 'Mount Tacoma' . 'Ice Cream' alles avaneb - ta on ka oluliselt hilisem ning teistega võrreldes varjus - peale paistab ainult õhtune päike.
Üldiselt aga oli sel aastal - vist kuiva ja sooja ilma tõttu - tulpidel palju pehmeid ja õrnasid lehti ja tõesti ülivähe õisi. Ilmselt peaks sügisel, enne tulbisibulate mahapanemist, tulbipeenraid väetama.

Roosid
Nii 'Ingrid Bergman' kui 'The Fairy' elasid talve ilusti üle. Pinnakatteroosi 'The Fairy' lõikasin ma üsna vähe ja ilmselt tänu sellele jätkas ta peaaegu kohe lehtedega ja juba on näha ka esimesi imepisikesi õienuppe. Ei tea, kas see on võimalik, et tal pooled rohelised lehed ongi veel eelmisest suvest?

Vesiroosid
Kahjuks, ikka veel, ei suuda ma peast meenutada kummagi vesiroosi nime. Ja kaust, kus nimed kirjas, on praegu ühes teises kohas :). Aga ühesõnaga - sel aastal talvitusid vesiroosid esimest korda garaažis. Panin nad sügisel plastikämbrisse servapidi üksteise peale ja kontrollisin, et vesi talv läbi mõlemad ära kataks. Varem olen neid ka keldris hoidnud. Aias plastiktiigis või plekkvannis ei hoia ma neid talvel sellepärast, et ilmselt läbikülmumine ei mõjuks neile kuigi hästi.
Tänaseks on mõlemad vesiroosid aias ja juba ka korralikult lehtes. Õienuppe veel ei ole märganud.

Pojengid
Suurem ja vanem pojeng on sel aastal ülivõimas. Lugesin ükspäev ca 20 õienuppu. Ilmselt on korralikku tugiraami talle sellel aastal vaja. Aga see pisike pojeng, mis ikka veel meie aeda kolimisega leppida ei taha, vist ei plaani ka sel aastal õitsema hakata. Nii kurb. Aga vähemalt on ta kasvult juba sel aastal oluliselt suurem, kui eelmisel aastal. Ehk siis järgmisel aastal näeb õrnroosasid õisi. Kui ta ikka oli õrnroosa? :)

Päevaliiliad
See mets on ikka hämmastav. Ma tõsiselt pean kaaluma nii hilise kui varajase päevaliiliasordi poolitamist ja sõpradele jagamist. Vot neile meie aias meeldib. Iga aastaga kasvavad aina laiemaks ja suuremaks. Varajasel sordil on õienupud juba näha. Ootan juba nende õitsemist. Tegelikult mulle päevaliiliad meeldivad. Ja kui neile ka meie aias meeldib, siis äkki peaks mõne veel võtma? Ma võiks ju ühe peenra keset muru juurde teha ;)

Muru
Muruga läks sel talvel kurvasti. Ilmselt mingi seennakkus on laiguti muru hävitanud. Sammal oli ka muidugi terve talv läbi lume all endale maad juurde võitnud. Ei tea, kas sammal ei võiks hakata magama talveund? Sügisel teda ausõna nii palju ei olnud. Aga sammalt oleme eemaldanud muruõhutajaga, juba oleme jõudnud muru väetada, samuti umbrohutõrjet murule teha ning uut muru külvata. Pisut võtab veel laikude kadumine aega. Aga see muru, mis on samblapiirist maja poole ja mida seened kahjustanud ei ole - see on suur, lopsakas ja imeilus. Tasub ikka vaeva näha ilusa muru nimel :). Aga mis eristab Nõmmet näiteks Lõuna-Eestist? Ma kohe ütlen :D - meie nimelt oleme tänaseks, see on siis 31. mai 2013, pidanud muru niitma ainult kaks korda. Ehk siis kasvab küll, aga hoopis teises tempos :)

Marjapõõsad ja -puud
Sel aastal õitsesid esimest korda mustsõstar, mustikas ja õunapuu. Ma väga loodan, et nad kõik ka saagi valmimiseni jõuavad. Mustsõstrad mulle maitsevad. Ja see vanaema käest saadud põõsas - no seal on eriti maitsvad marjad. Mustikas ei ole nii suureks kasvanud, kui ma lootnud oleks. Ilmselt peaks uurima tema väetamise kohta. Aga, mis puudutab ploomi ja alõtšade õitsemist, siis võrreldes eelmise aastaga ei olnud sel aastal õisi ollagi. Saaki ilmselt loota ei tasu. Õunapuul oli viis õit. Tikripõõsad olid paksult õisi täis.

Viinamarjad
Kõige rohkem kartsin ma talvel viinamarjade pärast. Kogu see nende kinnikatmine jms tundus liiga keeruline. Kevadel lahti kaevates oli üks viinamari pooles ulatuses pisut hallika kirmega kaetud. Ära seda oksa ma lõigata ei julgenud. Tänaseks on hall kirme kadunud ja mõlemad viinamarjad on ennast maja seina külge kinnitanud ja kasvatavad usinasti lehti. Saaki sel aastal veel ei looda.

Aednik koer
Temaga on meil hästi :D Talle väga meeldib aias toimetada. Nii sügisel, talvel, kui kevadel. Usin on ta ka. Käsu peale kannab kaasas pisikest kühvlit, millega ma peenardes toimetan, korra oli nõus minu eest kandma ka punutud korvi umbrohuga, ainult et reha ei taha veel kätte (ehk siis hambusse) võtta ;) ja aiakäruga on tal ka mingi kana kitkuda. Lemmiktöö on minu poolt talle hambusse visatud võilillejuurikate mullast puhtaks raputamine. Kasulik nii murule (muld ei lähe raisku ja läheb muru sisse tagasi), kui talle endale (sirutus- ja venitusharjutused kaelalihastele) kui ka mulle (parema käe viskelihase treenimine ;)). Nii et täitsa töökas abiline on mul, peaks ütlema.