esmaspäev, 12. juuli 2010

Paar aastat tagasi sain ma tuttavaks ühe taimega, millest ma enne aiaomanikuks saamist ei olnud kuulnudki - nimelt mägisibul. Oma madala, lihtsa ja konkreetse olekuga hakkas ta mulle kohe meeldima. Tänaseks olengi suutnud enda aeda koguda juba viis erinevat mägisibulat.

Ühele mägisibulale tegi möödunud talv (või minu teadmatu käitumine talvel) natuke liiga ja nüüd on temast järgi ainult mõned väiksed kerad (või oleks neid õige kutsuda rosettideks?). Aga eks ta vaikselt vast ikka kosub ja järgmisel suvel on loodetavasti juba jälle suur ja tugev.

Tema nime ma kahjuks ei mäleta.
Ühe mägisibula ostsin juuni alguses, tema veel laienenud ega kasvanud eriti ei ole. Küllap on tema kohanemise jaoks liiga kuum olnud. Kuigi samas soojus peaks neile ju meeldima?
Nimega on samuti kehvasti. Poti peal oli kirjas ainult "Mägisibul".

Ühe mägisibula sain tädi käest. Samuti sel aastal. Tema peaks eriti usin paljuneja olema - tädil pea terve keldri külg seda täis juba. Loodan, et talle minu juures sama palju meeldib.

Tädi käest saadud mägisibul. Nime unustasin küsida.

Ja kaks mägisibulat (üks on olnud meie juures juba kolm aastat ja teise ostsin Türi Lillelaadalt sel kevadel) õitsevad praegu eriti kenasti :-). See Türi Lillelaadalt ostetu on ka ainuke, kelle nime ma tean - "Arno". No ja seda nime on lihtne meeles pidada ka - selline korralik Eesti poisslapse nimi ja see päris Arno armastas ka päikest (ja heinamaad).

Juba kolmandat aastat meil pesitsev mägisibul. Nime poti peal ei olnud.
...ja tema õied.

Türi Lillelaadalt ostetud "Arno"...
...ja tema õied.

Aga üks mure on mul ka. Minu teine (vist päeva)liilia peaks varsti-varsti õitsema hakkama, aga tundub, et ka sel aastal on ta õitel mingi jama. Õienupud lähevad enne avamist krimpsu ja lõpuks kuivavad ära. Eelmine aasta juhtus täpselt samamoodi. Mingeid putukaid ma seal juures näinud ei ole (välja arvatud üks imepisike kärbes eile), lehed on tal terved ja ilusad, kastnud olen teda samamoodi, nagu teisigi püsililli, väetist andnud ei ole, aga selle eest igal kevadel olen viinud talle kompostihunnikust suure portsu värsket mulda. Aga midagi on tal ikka puudu :-(. Äkki keegi teab, milles häda?

1 kommentaar:

  1. See pidi mingi putukas olema, kes päevaliiliad ära rikub, talvitub lillede all mulla sees, muneb pungadesse vms. Meil sama jama.
    Soovitus oli juba koldaks muutunud pungad ära korjata ja ära põletada, peenras kiht mulda välja vahetada ja veel midagi - kahjuks ei mäleta. Info leidsin kuskilt netist.

    VastaKustuta