Sel nädalavahetusel võtsime kätte eriti suurelt – ehitasime endale aeda kompostikastid okaste, lehtede, muru ja muude aiajäätmete komposteerimiseks.
Juba mitu aastat häirib mind aia nurgas olev suur ja pidevalt laiali vajuv kompostihunnik. Väikeses aias on kõik nähtaval ja iga ruutmeeter on ju arvel ja nii ma olengi juba tükk aega püüdnud välja mõelda, mida selle hunnikuga teha.
Kuna okkaid riisume aasta jooksul kokku ikka meeletult ja need kõdunevad üsna aeglaselt, ei ole meil mõtet tavalist plastikust kompostrit omada - see saaks lihtsalt kohe ääreni täis. No ja mitu oleks ju ka kole ja kõigele lisaks veel kallis ka. Toidujäätmete kompostimiseks on meil tegelikult niikuinii kinnine plastikonteiner ja ühest sellisest on küll.
Niisiis oli vaja midagi välja mõelda. Kogusin aastate jooksul siit sealt ideid ja visandasin nad ühel talveõhtul paberile. Tahtsin, et oleks selline kast, et saaks vajadusel seinad kergesti eest ära võtta ja mulla sealt laiali vedada, samas peaks õhk ka ligi pääsema ja ilus peaks olema jne jne jne
Natuke nõu peetud ja arvutatud ostsimegi reedel hunniku laudu, katsime need igaks juhuks puidukaitsevahendiga üle ja asusime ehitama. Idee oli teha üks vaheseinaga piklik kompostikast. Tegime selle nii, et küljelauad toetavad üksteise peale servadest (ehk siis on nagu risti) ja küljelaudasid hoiavad omakorda koos/püsti/üleval kõrvuti maasse raiutud lauad mõlemas seina otsas. Keeruline seletada, aga ehk piltide pealt on paremini näha.
Kohendamist ja toestamist vajab veel tegelikult kompostikasti tagumine sein, sest kompostihunnik on üsna raske ja surub tagumise seina natuke viltu. Tõenäoliselt paneme sinna toeks mõned vaiad. Natuke muud viimistlemist jäi veel selle nädala õhtutesse ka, aga suurema töö saime peaaegu kõik eile valmis.
Koer oli ka terve ehitamise aja usinasti juures ja jälgis kõike suure huviga. Et kui keegi tahab küsida, et kuidas me midagi tegime, siis tema annab kindlasti hea meelega nõu. Kõige enam huvitas teda tegelikult just see laudade katmine puidukaitsevahendiga.
Õhtu jooksul käisime veel mitu korda vaatamas, et küll ikka tulid toredad kastid ja nüüd on see aianurk ka kohe palju ilusam.
Juba mitu aastat häirib mind aia nurgas olev suur ja pidevalt laiali vajuv kompostihunnik. Väikeses aias on kõik nähtaval ja iga ruutmeeter on ju arvel ja nii ma olengi juba tükk aega püüdnud välja mõelda, mida selle hunnikuga teha.
Kuna okkaid riisume aasta jooksul kokku ikka meeletult ja need kõdunevad üsna aeglaselt, ei ole meil mõtet tavalist plastikust kompostrit omada - see saaks lihtsalt kohe ääreni täis. No ja mitu oleks ju ka kole ja kõigele lisaks veel kallis ka. Toidujäätmete kompostimiseks on meil tegelikult niikuinii kinnine plastikonteiner ja ühest sellisest on küll.
Niisiis oli vaja midagi välja mõelda. Kogusin aastate jooksul siit sealt ideid ja visandasin nad ühel talveõhtul paberile. Tahtsin, et oleks selline kast, et saaks vajadusel seinad kergesti eest ära võtta ja mulla sealt laiali vedada, samas peaks õhk ka ligi pääsema ja ilus peaks olema jne jne jne
Natuke nõu peetud ja arvutatud ostsimegi reedel hunniku laudu, katsime need igaks juhuks puidukaitsevahendiga üle ja asusime ehitama. Idee oli teha üks vaheseinaga piklik kompostikast. Tegime selle nii, et küljelauad toetavad üksteise peale servadest (ehk siis on nagu risti) ja küljelaudasid hoiavad omakorda koos/püsti/üleval kõrvuti maasse raiutud lauad mõlemas seina otsas. Keeruline seletada, aga ehk piltide pealt on paremini näha.
Kohendamist ja toestamist vajab veel tegelikult kompostikasti tagumine sein, sest kompostihunnik on üsna raske ja surub tagumise seina natuke viltu. Tõenäoliselt paneme sinna toeks mõned vaiad. Natuke muud viimistlemist jäi veel selle nädala õhtutesse ka, aga suurema töö saime peaaegu kõik eile valmis.
Koer oli ka terve ehitamise aja usinasti juures ja jälgis kõike suure huviga. Et kui keegi tahab küsida, et kuidas me midagi tegime, siis tema annab kindlasti hea meelega nõu. Kõige enam huvitas teda tegelikult just see laudade katmine puidukaitsevahendiga.
Õhtu jooksul käisime veel mitu korda vaatamas, et küll ikka tulid toredad kastid ja nüüd on see aianurk ka kohe palju ilusam.
Kompostihunnik enne...
...ja kompostihunnik pärast. Ja tegelikult on sellel pildi peal kastil kaks seina veel puudu.
"...Juba mitu aastat häirib mind aia nurgas olev suur ja pidevalt laiali vajuv kompostihunnik. [...] ei ole mõtet tavalist plastikust kompostrit omada - see saaks lihtsalt kohe ääreni täis. No ja mitu oleks ju ka kole ja kõigele lisaks veel kallis ka..."
VastaKustutaSellele jutule võis pea igas punktis kaasa noogutada. Täienduseks lisaks niipalju, et selle suve alguses müüdi Bauhausis sügavimmutatud laudadest kokkupandavaid kompostreid mõõduga 1x1x1 meeter ja hinnaga 299 krooni. Kokku käivad 5 minutiga nagu laste klotsid, vahelihti. Kui kompost valmis, lappad laudhaaval lahti ja laod teise kohta üles.
Kalkuleerisin nii ja naa, aga jõudsin järeldusele, et ise (sügavimmutatud) laudadest tehes ei tule sugugi odavam, aga õhtupoolik kulub nende kastide tegemisele ikka.
Ostsin neid alguses 2 tükki (http://www.vtl.ee/files/IMG_5846.jpg), pärast veel kolmanda otsa ja ladusin selle laudadest esimesed 2 pisut kõrgemaks.
Kompostrid on ilma põhjata, parempoolse kasti alla panin ise mingi vana euroaluse. Kastis laguneb igatahes oluliselt kiiremini, kui vanasti lahtises hunnikus. Eriti aktiivseks muutus protsess siis, kui sai kastid poolteist korda kõrgemaks tehtud, ilmselt suurenenud surve aluskihtidele pani asja õigesti käima. Nädalaga vajub värske hein ca neljandiku alla.
VastaKustuta