Sel nädalavahetusel lubasid ilm ja lumi aias juba toimetada. See tähendab, et ilm oli ilus ja lund enam ei olnud ;-).

Mõtlesime, et alustame selle aasta aiatoiminguid kõige suuremast - ehk siis saame lahti oksahunnikust. Ikka üsna suur hunnik oksi oli talvega alla kukkunud ja midagi tuli nendega peale hakata. Võtsime mõned nädalad hoogu ja rentisimegi lõpuks selleks nädalavahetuseks oksapurustaja. Peale paari tundi rassimist saime üsna mitu kärutäit oksa ja okkapudi ja pisikese puuriida jämedamatest okstest. Enamuse oksapudist panime kompostihunnikusse ja "vähemuse" (ilma okasteta ja mitte okaspuude pudi) põõsaste alla multšiks. Ega tast vist kasu ei olegi suurt seal, aga vähemalt on ilus :-). Põõsaste alla paneme muidu igal aastal niikuinii kompostihunnikust värsket mulda ka - no et koeral oleks ikka kuhu oma konte matta. Iga kord, kui midagi head saab, kaob kiirelt saagiga põõsaste vahele ja kui tagasi tuleb, üritab teha nägu, et tema ei tea midagi - endal nina mullane.

Eile proovisime natuke riisuda ka ja ennäe imet, paksu pruuni okkavaiba all (mis katab muide tervet aeda) oli isegi juba natuke rohelist näha. Aga vara rõõmustasime - lähemal vaatlusel selgus, et tegemist ei olnud mitte muru vaid samblaga. Nii et muru ja samblavaheline võitlus ootab meid veel ees.

Vesiroosi tõin ka eile keldrist talvitumast ära ja panin aeda tiiki. Eelmisel aastal oli tal ainult üks õis ja seegi hakkas õitsema alles novembris...loodame, et sel aastal läheb natuke paremini ja ta õitseb ikka enne lume tulekut ära :-).