Ükskõik, kui palju ma ka ei pingutaks, sellist valget aega, et ma näeks, mis aias toimub, praktiliselt enam ei ole. Seega on aiatoimingud ja aiailu nautimine selleks aastaks peaaegu läbi.

Sel nädalavahetusel pean veel nii palju suutma valgel ajal kodus olla, et viimased lehed kokku riisuda, teha pilti samblasse kasvanud kõnniteeplaatidest maja ees (mul oli üks projekt suvel, et kuidas saada kõnniteeplaatide vahele sammal ja nüüd saaksin siis tulemusi näidata) ja oh...kõige raskem...panna kokku aiadiivan.

Aiadiivani kokkupanemine igal kevadel on nii suur rõõm ja näitab, et kõik, kogu kevad ja suvi ja valge aeg ja soe, on veel ees :-D. Ja sügisel siis vastupidi, et kõik see ilu sai läbi :-(. Sügis on alati selline pigem hall ja masendav aeg minu jaoks, mitte ilus ja värviline. Mul on novembris sünnipäev ja kunagi üks kolleeg ütles, et oh, küll sul on vedanud - nii ilusal ajal on sünnipäev. Hmmm...eks ilu ongi vaataja silmades, aga minu silmad märkavad novembris küll ainult halli ilma, peaaegu pidevat pimedust ja põlvini pori. Ja külm on ka.

Aga et kogu olemine liiga masendavaks ära ei läheks, olen hakanud tegema servast nimekirja asjadest, mis sel aastal tegemata jäid ja millega siis järgmisel kevadel saaks hoogsalt kohe pihta hakata. Praegu ongi selliste nimekirjade jaoks kõige õigem aeg. Vähemalt minu jaoks. Panen osa nimekirjast siia ka. Kui kellelgi on ideid või kogemusi, võite julgesti jagada :D

- Korvpalliplats - või no korvpallikorv tegelikult ja et pall põrkaks, siis sinna alla peenikest killustikku või midagi sellist. Asukoht - ühe akna all - ei ole vast kõige parem, aga ehk saab korvpalli ettevaatlikult mängida ;-).

- Kõnnitee korda - tänava ja aia vaheline kõnnitee hakkab rohtu kasvama. Sinna peaks ka mingit peenikest killustikku panema. Kõrgema servaga ja täidetud põhjaga kõnniteed ei ole meie kandis tegelikult lubatud, sest vihmavee äravoolu süsteemi tänavatel ei ole ja kogu vee äravool peaks toimuma loomulikult...või siis looduslikult.

- Leida veetaimed maasse kaevatud katlasse - vesiroos sinna ei sobinud, midagi muud ma ka sel aastal ei leidnud. Muidugi on variant see katel ka hoopis välja kaevata ja laiendada selle arvelt roosi-pojengi-liilia peenart? Pean veel mõtlema.

- Uus vaheaed - juba mitu aastat püüan ennast käsile võtta ja teha uus vaheaed (või no vähemalt algatada uue vaheaia tegemist). Esialgne plaan oli, et teeks aia võrgust, paneks jalgvärava kohale kõrge metallist kaare ja selle kõige peale siis kasvama kas metsviinapuu, mõne roniroosi või hoopis elulõnga. Nüüd aga tundub, et midagi nii keerulist ikka ei tule ja tuleb piirduda lihtsalt uute tervete ja roheliste lippidega. Või siiski?

- Uus aed maja ette - see on ka projekt, mida plaanisime juba vist kaks aastat tagasi, aga see millegipärast muudkui venib ja venib. Ega muud ei olegi, aga kardan lihtsalt, et kui meie vana koer ükspäev nii vana on, et tahab haukumise vahel ennast aia vastu toetada, siis kukub ta lihtsalt läbi aia tänavale.

- Proovida pookimist - meie ploom on väsinud ja kannab vaid üksikuid vilju. Aga alõtšad selle eest on väga tugevad ja peaaegu alati lookas. Kui alustaks pookimise õppimist ühe alõtšaga ja poogiks sinna mõne põneva ploomi ja siis järgmistel aastatel saaks juba olemasolevast Liivimaa Kuldrenetist pereõunapuu teha.

- Otsida kõikidele aias kasvavatele taimesortidele nimed - olen sel aastal isegi tubli olnud ja kõik ostetud taimede sildid alles jätnud ja silditud niisama kirja pannud, aga neid sorte, mis olid enne mind, ikka ei tea. Näiteks on mul kolm erinevat hostat ja neil kõigil peaks ju nimi olema, aga mina neid ei tea. Ühesõnaga plaanin teha sellise suure ilusa kausta, kus on kõikidest taimedest pilt ja kirjas sordi nimi :-)

- Väliköök või grillikoht - see on nüüd nendest ideedest kõige toorem. Seni oleme grillinud terrassil, aga selline väliköök, kus saaks vajadusel vett võtta või midagi loputada või hakkida või sütt hoida või...no selline võiks ju olla. Koht on mul igal juhul valitud ja ühes ajakirjas nägin ilusat pilti ka ;-)

Et siis vot sellised mõtted on esialgu. Ega realist olles võin öelda, et kui nendest pooled ära teeme, on väga hästi. Aga unistama ju peab. Ühtegi nö taimset unistust mul ei olegi enam. Sain sel aastal endale nii ühe roosi, mida olen kaua igatsenud, kaks Iirist (nimetud, taaskord) ja õitsema hakkas pojeng. Kui midagi, siis äkki üks igihaljas kääbusvorm võiks ju juures olla. Või kaks. Või kolm...

PS ühe pildi siiski sain sel nädalal aia ilust :) Kuigi see ilu kaunistab nüüd hoopis köögi kappi mitte enam peenart.