Tundub, et suvi hakkab vaikselt otsa saama. Väljas on jahe ja tuuline, päikesevalgus on punaka tooniga, naabri aias on kasel juba osad lehed kollased ja õhtuti läheb üha varem pimedaks.

Neljapäeval otsustasime kasutada ära selget ööd, vedasime lamamistoolid keset aeda ja vaatasime tähti. Mis siis, et elame linnas, tähti on näha ikka pääääris palju, tuleb ainult vaadata. Koerale meeldis ka tähtede vaatamine, ta keeras ennast ühe lamamistooli alla kerra ja kindlasti lootis salamisi, et sinna me kõik koos kolmekesi terveks ööks jäämegi.

Aga kuna üldiselt olen ma õhtuti väljas üha vähem ja näpud sügelevad juba talveõhtutele kohaselt käsitöö järele, olengi esialgu püüdnud meisterdada midagi pisemat ja pigem ikka veel aia tarbeks või vähemalt aiaga seonduvalt. Paar nädalat tagasi korjasin aiast kokku taimed, mis meil kõige julgemalt ja metsikumalt kasvavad. Osad koos juurtega, osad ilma, aga kõik koos õitega.

Kuivatasin taimed ära, et peenem oleks, otsisin internetist välja ka taimede ladinakeelsed nimed (küll see oli keeruline), kirjutasin nii eesti kui ladina keelse nime paberi peale, lill koos nimega klaasi alla pildiraami sisse ja pildiraam esikusse seina peale (siin pildi peal on pildid veel toas maas ja lilled veel mitte päris kuivanud). Nüüd saab talv läbi meenutada, et kui väike see punaste lehtedega ristikheina õis ikka täpselt oli ja kui pikad juured on margareetal. Ei tea ainult, kui kaua nad seal klaasi all (kuivanud küll, aga siiski) värvilised püsivad ja millal nad kõik ühtemoodi pruuniks muutuvad? Ise loodan muidugi, et nad täpselt sellisteks jäävadki :-).
PS Mõlemad roosid õitsevad ikka veel väga rikkalikult ja kobartomatitel (või olid need kirsstomatid?) on pisikesed rohelised tomatid küljes :-). Ei tea, kas need tomatid jõuavad enne lume tulekut punaseks ka minna ?